Eesti English Русский
 

Rootsiküla mudaravila mälestuskivi

GPS koordinaadid
58º22’ 1’’ N
22º 1’12’’ E

Kihelkonnal on märkimisväärne koht Eesti mudaravi ajaloos. 1824. aastal avas Rootsiküla mõisa omanik Carl Friedrich von Buxhoeveden Kihelkonna lähedal Abaja lahe ääres esimese eestis teadaoleva mudaravila.

Ümbruskonna lahtede mudakihi paksus kõikus poolest kuni ühe meetrini. Kihelkonna muda tunti ära tugeva spetsiifilise lõhna, libeda konsistentsi ja mustjassinaka värvuse järgi.

Kuigi kümblusasutus oli väike, toimus seal ravi juba arstliku järelevalve all. Ravila koosnes 4-6 vannitoast, mis olid püstitatud muda leiupaiga lähedale kaldale. Puust mudapalisse pandi muda sisse tuliseid kive ja lahtiriietunud haige sukeldus sellesse. Raviti nahalööbeid, pidalitõbe, reumat, näärmetiisikust, naistehaigusi, süüfilist, sarlakeid, podagrat ja mitmeid kroonilisi haigusi.

Tollane Saaremaa kreisiarst Christian Blauberg algatas ka Kihelkonna muda teadusliku uurimise. Kohale kutsuti Tartu ülikooli professor David Hieronymus Grindel, kellest sai esimene mudaravi teaduslik uurija Eesti aladel. Oma analüüside tulemused avaldas ta mitmes teaduslikus ajakirjas.

1830-ndail aastail, hakkasid esimese mudaravila kasutamist piirama kohalike olude kitsikus, majandusprobleemid ja arstliku järelvalve lünklikus. Pealegi oli vahetunud Rootsiküla mõisa omanik. 1836. aastal mudaravila suleti. 


Suur muutus Kuressaare arengus toimus 19. sajandi keskpaiku. 1824. a. avastati Saaremaa meremuda raviv toime ja Kihelkonna lähedale Rootsikülasse asutati mudaravila. Pärast suurte mudavarude avastamist linnalähedases Suurlahes ehitas puusepp Weise linnaarst G. E. Normanni õhutusel ravila ka linna, praeguse staadioni lõunaservale. Algas Kuressaare areng kuurordina. Kuna Saaremaa ravimuda kuulsus kiiresti kasvas, jäi "mudasupelasutus" peatselt kitsaks ja Weise otsustas ehitada linnale lähemale uue hoone. Mõtte tegi teoks tema energiline lesk, kes 1856. a. sõlmis lepingu laenu saamiseks Sõjaõppeasutuste Peastaabiga Peterburis. Vastutasuks kohustus ta andma kursantidele mudaravi, 30 kopikat vann. Praeguse linnapargi lääneserval paiknev ajaloomälestisena kaitstav mudaravila hoone valmis esialgsel kujul 1858. a. Täideti ka lepingu kursantide kohta käiv osa; teiste hulgas ravis end siin N. Krupskaja isa. Hoone on huvitav ka arhitektuuriliselt.
Kuressaare kuurordi areng kiirenes eriti pärast seda, kui alates 1858. aastast hakkas Riia-Peterburi aurik siin peatuma. 1876. a. ehitati teine, Roomassaare mudaravila, 1883. a. kolmas, Uus Mudasupeluse Asutus (mõlemad hooned on hävinud). Ravisaajate arv kasvas aasta-aastalt, 1879. a. oli neid 715.

http://www.eestigiid.ee/?CatID=70

Praegu asub Abaja lahe ääres Eesti esimese mudaravila mälestuskivi, mis avati mudaravipaiga 175. sünnipäeva puhul 1999. aastal.
 
Info:
Kaheaastaraamat 1993-1994, Saaremaa Muuseum, Kuressaare 1995
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=194&Itemid=69
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid⊂=6&artid=23786
http://www.eestigiid.ee/?CatID=70
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=14350&kat=1

 


 


View SaaremaaNatureTourism in a larger map
Elitec