Eesti English Русский
 

Pidula mõis ja mõisapark


Aadress: Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond
Koduleht: http://pidula.ee
http://www.puhkaeestis.ee/et/pidula-mois

GPS koordinaadid
58º25’15’’ N
22º 9’10’’ E

Pidula mõis, saksakeelse nimetusega Piddul, asub Kihelkonna vallas, täpsemalt Kihelkonnalt 11 km Mustjala poole. Oletatakse, et Pidula asula nimi tuleb seal asunud pidalitõbiste varjupaigast. Ametlikke kirjalikke andmed selle kohta kahjuks ei ole.

Pidula mõis on rajatud 16. sajandil ja on üks vanimatest rüütlimõisatest Saaremaal. Mõisa esimene omanik oli Joachim Sträcke. Hiljem oli mõis pikalt seotud von Stackelbergidega, kelle käest see 1787. aastal abielusidemete kaudu von Tollide omandusse läks. Nende kätte jäi mõis kuni riigistamiseni 1921. aastal. Aastatel 1920 - 1970 asus mõisas kohalik kool. Praegu on Pidula mõisa omanik Vesa Lappalainen.

Pidulat hindavad kunstiajaloolased Eesti ühe kauneima barokse mõisamajana, tänu läbimõeldud proportsioonidele ja paljudele maitsekatele detailidele nagu peafassaadi räästakarniisid, tahutud dolomiitplokkidest nurgad, uhke poolkelpkatus, sümpaatne portikus ning ilusad luukidega aknad. Võlvitud lagedega paehoone vanem osa pärineb mõisa asutamise ajast, uus osa on arvatavasti ehitatud 1728. aastal. Samal ajal on ehitatud hobusetall koos viinaaidaga, viljaait ning magerehi.

Härrastemajas on säilinud töökorras suurepärane mantelkorsten, kaks ilusat saali ning ühes väiksemas toas haruldased baroksed, akantusmotiividega laemaalingut. 2004. aastal leiti hoone alt täisaetud keldrid, mis on tõenäoliselt praegusest hoonest vanemad.

Pidula mõisaansamblile lisab väärtust suur park, milles on näha nii regulaarseid barokkmotiive – ristuvaid alleesid – kui ka inglise pargi vabu teemasid. Pargi taimestik on mitmekülgne ja huvitav. Põlispuudest on kõige uhkem parginurgas kasvav 13-haruline pärn.

Infot praeguse Pidula mõisa kohta leiate kodulehelt: http://www.pidula.com/,

Mõisa härrastemaja ees asub Jakob Laulu mälestuskivi, mis avati 1987. aastal, millel on tekst "Siin, Pidula algkoolis töötas aastatel 1924-1940 koolijuhtatajana aktiivne ühiskonnategelane Jakob Jüri p. Laul." Jakob Laul oli kauaaegne koolmeister; laulu- ja muusikamees; näitejuht ja näidendite autor; maanoorte, tuletõrje- ja karskusseltside ja -ühingute aktivist, rahvaluulekoguja, bibliofiil ja fotograaf.
Pidula maalinnasub Pidula mõisa endises aias. See ei sarnane küll peaaegu sugugi Saaremaa suurte maalinnadega, kuid on tõenäoliselt nende kaugem eelkäija. Maalinna ehitamisaeg arvatakse olevat 3.-6. sajandil. Tegemist on peaaegu ristkülikukujulise ühest otsast kumerduva madala valliga, mille suund on edelast kirdesse. Linnuse pikkus on 95 ja laius 60 meetrit, valli kõrgus vaid 0,5 - 1 meetrit. Suurema linnuse sees on teine, vaid 17 meetrise läbimõõduga ja 2 meetri kõrgune ringvall, nagu maalinna väike koopia. Seda on seostatud suure muinsushuvilise, Pidula mõisaomaniku Bernhard von Tolli ehitustegevusega, kes arvatavasti kujundas kividest ehitise oma pargi kaunistuseks.
Info:
Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestised, Olavi Pesti, Külli Rikas, kirjastus Olion, 1991
www.eestigiid.ee/?SCat=56&CatID=0&ItemID=1399
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=41771
Fotod:
http://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/pidula-mois
http://fotoalbum.ee/photos/tulp/34533795/
      



View SaaremaaNatureTourism in a larger map
Elitec