Eesti English Русский
 

Jaagarahu karjäär/Kurevere paemurrud

GPS koordinaadid
58º24’27’’ N
21º58’ 1’’ E

Kurevere küla maadel, Jaagarahul, on asunud ühed Eesti rikkalikumad lubajkivimaardlad. Tööstuslik huvi Jaagarahu lubjakivi vastu tekkis 19. sajandil.

Kuni I maailmasõjani murti seal lubjakivi ning põletati lupja 8-10 ahjus.Sõda peatas töö Jaagarahul pikemaks ajaks. Kui 1920. aastate keskpaigaks oli Eesti Vabariigi tööstus väljunud sõjajärgsest laosest ning rajanud uusi kodumaisel toorainel baseeruvaid ettevõtteid, algas töö taas ka Jaagarahul.

Eesti Marmor, mis tootis lupja Kurevere karjääris, oli Saaremaa suurimaid ettevõtteid omal ajal. Algaastate suurimaks importööriks oli Saksamaa, järgnesid Rootsi, Soome ja Läti.Töö kivimurdudes oli hooajaline ja kestis aprillist-maist kuni novembri-detsembrini. Kui algusaastatel töötas Eesti Marmoris keskmiselt 20 töölist, siis edukaimal, 1930. aastal korraldati töö kahes vahetuses 300-330 töötajaga.

1933. aastal läks Eesti Marmor pankrotti ning paemurrud võttis üle Eesti-Rootsi segakapitalida aktsiaselt Calcit. Kuid 1939. aastal alanud II maailmasõda katkestas töö Jaagarahu murdudes. Ka veel peale sõda, 1940. aastate teisel poolel jätkas Saaremma tööstuskombinaat murdudes lühiajalist tööd. Siis aga seiskus lubjakivi kaevandamine täielikult.


Jaagarahu karjäär on tehisjärv. 19. sajandi lõpul alustati seal paekivi kaevandamisega, mis lõppes pärast II maailmasõda, uuesti ei õnnestunud tööstust käivitada. 30ndail näiteks eksportis AS Eesti Dolomiit karjäärist saadud hinnalist korall-lubjakivi Euroopasse. Viimastel aastakümnetel on karjäär aga olnud suvitajate päralt. Karjääri väärtuseks on soe ja selge vesi, mille paekivist põhi ja osa kaldaääri loovad basseiniliku miljöö. Koht on populaarne ka algajate sukeldujate seas, samuti käiakse siin kalastamas – muu hulgas leidub ahvenat ja vähki. Nüüd juba kurioosse väärtusega peaks olema ka veealune raudtee.

Tänapäeval on Jaagarahu karjäär populaarne ujumis- ning suvituskoht. Lähitulevikus on Kihelkonna vallal plaan muuta karjääri lähiümbrus korrastatud puhkealaks koos ametlike lõkkeplatside, matkateede, parkla, käimlate, esinemispaiga ja telkimiskohtadega.


 Info:
Kaheaastaraamat 1991-1992, Saaremaa Muuseum, Kuressaare, 1993
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid⊂=1&artid=44732


Pildid:
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3145&layer=200&lang=est#3145
http://karel.tt.ee/pildid/2009/Juuli/11/P7110902

     
 


 

View SaaremaaNatureTourism in a larger map
Elitec