Eesti English Русский
 

Kiviaiad

Kiviaiad Saaremaal

Saaremaaja Muhu maastikupildis torkavad kuni käesoleva ajani silma rohked kiviaiad, millega on piiratud karjamad, heinamaad, põllud ja arvestatav osa taluõuesid. Kiviaedade võrk oli suures osas välja kujunenud juba 17. sajandi lõpuks. Kiviaiad andsid saarte maakasutusele ja asustusele kindlamad ja püsivamad raamid ning suurema konservatiivsuse.

Tööd alustati mõnekümne sentimeetri sügavuse kraavi kaevamisega, kuhu rajati kiviaia vundament ehk jalg. Sinna veeretati suured kivid. Väiksemad kivid laoti lahtiselt aia jalale, nii et nad oma raskusega üksteisele toetudes ülal sirge reana seisaks. Kõige pisemad kivikesed pandi aia sisse. Aegajalt tuli aedu kohendada, külakerkeid parandada või äravajumisel kõrgendada.

Saaremaal on ehitatud erinevaid kiviaedu, mida on kasutatud nii põllu,- heinamaa-, karjamaa- kui ka õueaedadena. Erinevate kõlvikute kaitseks on rajatud eri kõrgusega kiviaedu. Oma ilmelt on erinevate külade kiviaiad väga erinevad; erineda võivad need ka ühe küla piirides. Erinevuste põhjuseks on, et millist kivi on koha peal saada, sellised on ka tarad.

Kiviaedu võib üldjoontes jagada kolme liiki: raudkivist, paest, raudkivist koos paekiviga. Kõige enam esineb viimaseid.

Sajandeid tagasi oli hädavajalik piirata oma õuealad, põllud, heina- ja karjamaad kiviaedadega kui väga vastupidava materjaliga, kaitsmaks neid alasid ringi liikuvate koduloomade eest. Tänapäeval kaunistavad kiviaiad külatänakuid, on põllupeenardel ning suvilate ja talude ümber.
 
Info:
Saaremaa ja Muhu talude ajalooliselt tarastusest, Juta Saron, Saaremaa Muuseum, Kaheaastaraamat 2005-2006
Põllumajanduslik maakasutus Eestis XVI-XVII sajandil, Herbert Ligi, Tallinn, 1963
 

Fotod:
http://pilt.delfi.ee/picture/9044527/
http://pilt.delfi.ee/picture/9044527/
http://kaja.ekstreem.ee/post/2009/06/25/Meie-tanuma-kiviaiad.aspx
http://www.lymanda.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Gallery&id=1&sm_id=&cat_id=16&pageGallery1=1

      
Elitec