Eesti English Русский
 

Kihelkonna kiriku kellakoda

GPS koordinaadid
58º21’33’’ N
22º 2’ 5’’ E

Kihelkonna kiriku kellatorn püstitati 1638. aastal ja viimati restaureetitud aastal 2009. Kellakoda asub kirikust mõnisada meetrit edela suunas kõrgendikul. See puukatusega kiviehitis on Eestis ainus kirikust eraldi paiknev kellatorn, mis on tänapäevani säilinud.

Kellatorni vanad kellad on arvatavasti pärit XV sajandist. Rootsi kuninga Karl XI surma puhul löödi kelli nii kaua ja tugevasti, et üks neist lõhenes. Katkine kell viidi hiljem Stockholmi ja valati 1707.aastal Rootsi kuninga Karl XII korraldusel ümber. Kellale graveeriti Karl XII ratsaniku kuju. Esimese maailmasõja ajal korjati kirikute kellad kokku kahurite valmistamiseks ja nii viidi ka Kihelkonna kellad Venemaale. 2009. aastal telliti Saksamaalt Vestfaalist valukojast Petit & Gebr kellatornile uus pronkskell, mis kaalub 180 kg ja kellale on paigaldatud elektriline helistamise mehhanism. Praeguse seadistusega heliseb kell igal keskpäeval, laupäeva õhtuti kell 18 ning pühapäeva hommikuti kell 9. Kellale on valatud sõnad "Aeg antud" ja "Kihelkonna kellakoda 2009".

Kihelkonna alevikus tehti korda Euroopas väga haruldane, kirikust eemalseisev kellakoda, milles ka kell sees heliseb. 

Euroopas on säilinud üldse kolm sellist eraldiseisvat kellakoda, kuid kell heliseb vaid Kihelkonna omas. 1638. aastal valminud kellakoja uus, ligi 200 kilo kaaluv kell on valmistatud Saksamaal ja läks koos hoone taastamistöödega maksma 450 tuhat krooni. Raha saadi kultuuriministeeriumi eelarvest, vahendas "Aktuaalne kaamera".  Koguduse õpetaja Renee Reinsoo sõnul helistatakse Kihelkonna Mihkli koguduse jumalateenistustel ikka jätkuvalt kiriku tornikella, aga kellahoone kell heliseb muudel aegadel. "Oleme praegu kokku leppinud, et see võiks heliseda igal keskpäeval ja laupäeva õhtul kell kuus ja ka pühapäeva hommikul. Aga programmis on seal võimalik aegu lisada. Kui inimesed seda soovivad, saame sinna juurde panna kas hommikukella või õhtukella. See on nüüd edaspidine soovi ja kokkuleppe küsimus," ütles Reinsoo. 

Info:
Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestised, Olavi Pesti, Külli Rikas, Tallinn 1991
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid⊂=10&artid=31955
 https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=32032
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=39201&kat=1#

Pildid:
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=32032
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=34419&selyear=2012&selmonth=5
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=39201&kat=1#

      



View SaaremaaNatureTourism in a larger map
Elitec