Eesti English Русский
 

Harilaid

GPS koordinaadid
58º28’12’’ N
21º54’30’’ E
Harilaid on umbes 4 km pikkune poolsaar, mis asub Tagamõisa poolsaare jätkuna Saaremaa loodetipus ja jääb Vilsandi rahvuspargi territooriumile. Alates 1924. aastast on Harilaid kaitseala. Harilaiu loodepoolsem tipp kannab Kiipsaare nuka nime, vastastipp kagus - Kelba nuka nime. Loodepoolsemas tipus asub Kiipsaare majakas.

Poolsaare siseosas on Laialepa lahe nimeline veekogu, mis oli kunagi merega ühenduses Junkru lahe kaudu. Mere tegevuse ja maa kerkimise tulemusena on lahest saanud järv. Harilaiul ka teisi väiksemaid järvekesi. Harilaid koosneb põhiliselt liivast ja klibust, liivaste rannavallidega. Liiv ja kiviklibu on aines, millest mere tegevus poolsaart vahetpidamata edasi kujundab, koos edasikestva pinnase kerkimisega (umbes 2,5 mm aastas).

Poolsaart iseloomustab liigirikas ja kaitsealuste taimede poolest rohke floora. Soontaimi on registreeritud üle 300, millest kaitsealuseid liike on 20. Samblaliike on 100 piires, neist 4 on Eestis haruldased. Loomadest elab Harilaiul metskitsi, põtru, rebaseid, metssigu ning hall- ja valgejänest.

Juba Harilaiule minek on hea võimalus ennast liigutada.
Poolsaarel asuvad vaheldusrikkad matkarajad. Pikem rada on 10 km, lühem rada 2 km.
Info:
Loonalt Harilaiule, Kadri Kullapere, Urve Ratas, Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus, 1998
http://www.anniturism.ee/index.php?id=101&keel=ee

Harilaid koosneb põhiliselt liivast ja klibust, liivaste randvallidega. Klibune pinnas esineb eriti Ahisaare ja Haagi lõuka vahelises osas. Liivastes kohtades on taimkate hõre, pinnast mittekattev ning meretuulte mõjul luite iseloomuga tuiskliivane. Liiv ja kiviklibu on aines, millest mere kuhjav tegevus poolsaart vahetpidamata edasi kujundab, koos edasikestva pinnase kerkimisega (umbes 2,5 mm aastas).
Info: http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=299



Huvitavat teada:
 
Geoloogiadoktor Kaarel Orviku mõõdistas sellelgi suvel looduses pidevalt oma piirjooni muutvat Harilaidu. Rannajoon on Kiipsaare neemel taganenud keskmiselt kolm meetrit aastas. “Neeme ots oli tömbiks läinud. Torm on kasvatanud paarikümnemeetrise madala kaarega uue liivakeha. Tuletorn on endiselt sügavas vees,” tegi teadusemees nähtust kokkuvõte.

Kaarel Orviku väitel ehitati nüüd juba aastaid merevees seisev Kiipsaare tuletorn rannajoonest vähemalt saja meetri kaugusele. Teadlase väitel on teabeallikatesse millegipärast sattunud valeandmed, nagu oleks tuletorn ehitatud kaldast vaid 25 meetri kaugusele. “Käisin tuletorni ehitajal insener Armas Luigel tema viimastel elupäevadel külas. Luige meenutas, et tuletorn ehitati vähemalt sada meetrit kummastki rannajoonest. Võtsin ka vanad kaardid välja. Need näitavad sama. See rand taganeb aastas umbes kolm meetrit. Nüüdseks on majakavahi maja lagunenud müüridki juba peaaegu vees. Maja nurgast on meeter-poolteist rannajooneni. Järgmise tormiga võib see ehitis juba variseda,” ennustas Kaarel Orviku. 
Info: http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=14772&sec=1

Foto:
http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=14772&sec=1
http://pilt.delfi.ee/picture/1949651/
http://www.akta.ee/index.php?page=119&
http://pilt.delfi.ee/en/album/46479/?view=blog&page=3

      




View SaaremaaNatureTourism in a larger map
Elitec